Ei ammu tunda viitsi kurba viha
kui hallid kivinäod diagnoose annavad
ei ammu sega nad kui kuu peal grillin liha
mu vead ju ongi need ideed, mis kannavad
Taas kuuled: taevatähtedeni ulatuda
ei suuda keegi meist ja rooma edasi
Kui kõik nii usukski ja oleks vaikne muda
siis nii ju mailmas ei oleks kedagi
Näe keskel kuulab, õige vibra bassides
nii ilus tüdruk saalis, nutma ajab et
kui kaste tassides, külm kohvi veel vaid tassides on
oo, oleks nimegi siis teada saanud et
Ja kõrgel näen hõljumas valgeid pilvi
ja minu käed, tiibadeks muutuvad mu käed
kui siis üks päev, lennates suuri silmi
kõik hää on jääv, nii väiksed all tunduvad kõik mäed
Kas homme tuleb sõda, kioski aknaid vaadates
on lehed kollased ja poisid hüüavad
Ei tütar, need vaid mitmekülgselt andetud kes
sääl oma seitungeid nii müüa püüavad
Näe jälle kuulab, õiged helid kurgust, viiulist
nii ilus tüdruk, pilgul mõtlikul
ja muinasjutud lugemiseks haarab riiulist
Koraani kõrvalt, Piiblist vasakul
Ja kõrgel näeb hõljumas valgeid pilvi
ja tema käed, tiibadeks muutuvad ta käed
kui siis üks päev, lennates suuri silmi
kõik hää on jääv, nii väiksed all tunduvad kõik mäed
