Ta juhtus süütult sündima siia külmale põhjamaale
kus juba esiisad purjus peaga muidugi
peksid läbi naised-lapsed kui nad kätte said
See poiss tahtis vältida traditsioonilise mehe saatust
Ma ei osta kunagi kirvest ega joo kunagi viina
sest muidu joon oma maja maha
Lumehang kutsub peret talviti
ainult ma ei taha teha kunagi nagu isa
Kuid kui tööbörsilt tööd ei saa
talle saatuse käsi joodab vägijooki
Nii ärkab Turmiola Tommi (Kalle Kadu?) jälle ellu
ja sakste zhestid nakkavad sulastele
galopeerides viinapoe poole (?)
See ajab mehe meeleheitesse
kui hall korjab viljasaagi
Külmast mullast vaikselt
külm silm jõllitab
kui kirves kerkib
Maamulla küngaste keskelt
isad vaatavad uhkusega oma poegi
Tööpuudus, viin, kirves ja pere
lumehang, politsei ja viimane eksimus
See tuhandete murelike laulude maa
mille tuhandeisse järvedesse joosta saab
Kadakane rahvas kelle enesehaletsuse määra
ei mõõda mõistus ega määra tipud
kelle lauludes lähevad kaotsi elu trumbid
ja kinni jäävad taevaväravad
Einari Epätoivost (Meelis Meeleheitest?)
nad jutustavad
