Õhtu saabunud on juba
kelleltki ei küsi luba ta
unenäos käib külaline
keda harjund seal ma kohtama
minutid läevad
tunnid ja päevad
igatsus hinge rahutuks taas teeb
vahel tahan öelda seda
aga liialt kardan teda ma
tema tunneb saladusi
mida koolis ei saa õppida
õli vaid tulle
kallaks kui sulle
räägiksin ära kõik mis südamel
tänapäeva muinaslugu algas ükskord siin
koolitrepist üles tulles sind kui riivasin
seda mängu liiga kaua mängind oleme
ma ei küsi, sa ei vasta, nii me lihtsalt koos vaid vaikime
vahel puutun tema varju
sellega vist eal ei harju ma
une uduloori sinas
kaugeis paigus võime rännata
ja taas minutid läevad
tunnid ja päevad
ära ei lõppe see uni kunagi
tänapäeva muinaslugu algas ükskord siin
koolitrepist üles tulles sind kui riivasin
seda mängu liiga kaua mängind oleme
ma ei küsi, sa ei vasta, nii me lihtsalt koos vaid vaikime
