Jah, merevahust murdu sööb purjelaeva rind
Täis terashalli väge on iga mehe hing
Kui vahuvalgeid laineid löövad iilid üle pea
Ei pelgu tunne mehed, ei hirmu nime tea
Kui veripunast koitu neelab meremehe silm
Siis vaba on me vaim ja vaba on me hing
Kui vajub raskelt randa see merelaeva voor
Siis võõra ranna lehka veab iga sõõmupaar
Ei toeta käsi mõõka, ei oda hoia klann
Ent kui tarvis, haarab tera iga rusik', raevus ramm
Kui veripunast koitu neelab meremehe silm
Siis vaba on me vaim ja vaba on me hing
Ei pelgu tunne süda, ei rajalt eksi samm
Vaid vaprust seitse sülda ja vabatmehe ramm
On meresoolast vettind' minu tuulest paakund kuub
On tormilained räsind', tüügashabe mõõtmas tuult
Kui silmapiiri poole vaob purjelaeva mast
On igamehe mõtted kus meremehe kast
Üks peotäis mulda oma koduaia alt
Vahe tera, tükk leiba ja kiri armsamalt
Kui veripunast koitu neelab meremehe silm
Siis vaba on me vaim ja vaba on me hing
Ei pelgu tunne süda, ei rajalt eksi samm
Vaid vaprust seitse sülda ja vabatmehe ramm
Ei pelgu tunne süda, ei rajalt eksi samm
