Hakkame mehed minema,
paneme piibud põlema!
Pistame põrgu põlema,
sada sauna suitsema!
Tuhat tuba tolmama,
üheksa küla küdema!
Me käind Virus vihtlemas
ja taga Arjus auramas.
Meil on minna metsad suured,
metsad suured, määratumad,
orud suured, otsatumad.
Lähme lähme,
kuid ärge kiirendage,
lase jalal mulda paitada,
ja kui jäämegi pimeda peale:
laulame öökulli magama,
isegi, kui karu on kõrvapeale astund -
haara kiirelt väits,
ssshahhh,
lõika kihvad maha,
kasta tinti
ja kirjuta nahad
riime täis!
Aint rumal ruttab, moes konfliktne -
kui teed vastupidi -
näed vaeva,
eirad kõiki teeviiteid
ja ikka astud rivis -
et siis, mis sügavusi sina mees mäes kaevad!
Kõik teed viivad kuhugi,
pastlad asfaldil sirgelt julgelt,
säilita enesekindlat suhtumist,
siis pakub minek sulle
viimaks sihtpunkti,
aint valguskiired tunneli lõpus
on väljamõeldis!
Pimedad ei näe ka
kui nad käivad õieti,
kompassiks on päike,
väge juhatab väikse varba küüs!
Ära imesta,
kui mehed hakkavad minema nüüd!
Arjus jõime haput kalja,
Virus tubli õlletoobi.
Nüüd on kohus kodu minna.
Nüüd hakkame mehed minema,
jah hakkame mehed minema!
