Äikesepilvede all kõuemürina taustal
Kostis võimas lahinguhääl
Maapind verest imbund juba kaugel laukal
Need me esiisad veresulased
Nad võitlesid me maa ja kodude eest
Et saaks puhtaks vale usu hing
Nii nad läksid kuis mitu tuhat meest
Ei surma kartnud nende hundirind
Vikatitest tehtud mõõgad
Veel viimsest terasest sai taotud relv
Teravad kui hundi hambad
Oooooooooooo....
Nende hinged polnud loodud alla andma
Reeturlikkus sai julmalt tasutud
Nemad ka manasid tuld ja tõrva taevast alla
Võõra usk selle kõrval kasutu
Nii nad võitlesid hambad ristis mõõgad käes
Ei langenud põlvili vaenlase ees
Raiusid kuis näljas hundikari
Sest ühes hundis elab üheksa meest
Tulnud võõrad lihtsalt et haridust meil anda
Kuid valede jumalate eest me omas veres põlvili
Pidime orja-iket kandma
Ei reeda me maad ei vanemaid
Ei põlist usku ei paganaid
Vaid hoiame iidseid hiite aegu
Ohvrikive ja kiviaedu
Las elavad hiied las elavad kivid
Las nad elada äikeses
Hoiame hunte hoiame metsi
Nad osa meie veresulastest
Terasest hinged, terasest mehed
Julgete huntide väed
Hinges musta ja palju tööd
Rakused jalad ja rakus on käed
