Regi täna me külla tõi koolnu
Ruun härmas korskas ta een
Külm keha, manalan naaldnu
Katk ise oll' ajajaks eel
Me külades peeti veel pidu
Juba räästatest jooksis kui verd
Mattis tare udu
Laulu lõbusat laulis veel bard
Jäi vaiki su kalestund pale
Suul vaikuse külm surmaruun
Kustus inimvare
Lõppis verevõlg koolnukuun
Ja neidude kiharaid valgeid
Ehtis kevadelillede pärg
Toas ehteks kased
Mõdu rüüpas põrandamuld
Väits taga selja
Tõrju ta välja
Raiu ta valjad
Rapi taa kooljakatk tuhatnelja
Väits taga selja, rüpes muld
Tõrju ta välja, sülga tuld
Raiu ta valjad, suudel sulg
Rapi taa kooljakatk tuhatnelja
Väits taga selja, rüpes muld
Tõrju ta välja, sülga tuld
Raiu ta valjad, muld on muld
Rapi taa kooljakatk tuhatnelja
Lävel astus siis kõhetu võõras
Suul mänglemas naeratus lai
Küsimata, kui varas
Katk koolnu kesk põrandat lõi
Ära tule oli hilja nüüd öelda
Surm sisse kui palutud sai
Hetk lastud mööda
Ja pöörane pilgar vaibuda ei või
