sel tunnil päike häbelikult avas silmad
ja veidi üllatunud olevat ta näis
sa tulid üle kaste-kastemärja aasa
ja sinu pihud olid põllulilli täis
sa tulid justkui maaja taevapiirilt
su pikad juuksed tuules lehvisid
nii tummana sind üksisilmi vaatasin
kui oma käed sa minu ümber põimisid
ma hetkeks, ainult viivuks, silmad sulgesin
kui tõstsin pilgu olid põllulilled maas
sa naerdes juba eemal,eemal silkasid
ja sinu häälest kajas kogu lillerohke aas
sa tulidjustkui maaja taevapiirilt
su pikad juuksed tuules lehvisid
nii tummana sind üksisilmi vaatasin
kui oma käed sa minu ümber põimisid
ja imelik - su igast jalajäljes sündis
nii palju erinevaid õiekobaraid
mis imeline tunne südamesse tungis
ma nägin kevadet, sa ise olid see
sa ise, sa ise olid kevade
